Aasana-pranayama-meditatsioon
Istudes meditatsiooniasendis avastasid iidsed joogid, et mitte ainult ei olnud sirge selg ja põhjalik, aeglane kõhuhingamine olulised mugavaks isteasendis püsimiseks vaid aitasid samuti kaasa sügavale keskendumisele.
Minu jaoks on Yin kui otsetee jooga olemusse. Kiire ühendus iseendaga. Vaikne, sügav praktika Yin jooga lähtub taoistlikku jooga kontseptsioonis, mis seob endas akupunktuuri, Qi, või Prana, või energia voolamise läbi kanalite mida kutsutakse meridiaanideks või naadideks. Harjutused eesmärk oli harmoniseerida Qi voolu. Yin jooga lähtub põhimõttest, et keha igakülgselt läbivad sidekoekanalid ongi need iidsetes tekstides kirjeldatud energiakanalid, mida mööda qi või praana ehk elujõud saab voolata.
Sidekoed (ligamendid, kõõlused ja faatsia) on kuivemad, kõvemad ja jäigemad kui lihased, mis on rohkem vedelikuga täidetud, pehmemad ja elastsemad. Taoistlikust vaatenurgast on sidekude kui keha yin element, samal ajal kui lihaskoed on yang.
Yin'ilik joogapraktika venitab liigeste ümber sidekude ilma yanglikku jõudu kasutamata. Sidekude on lihaskoest erinev ja seda tuleb treenida teistmoodi. See allub paremini aeglasele ja järjepidevale survele. Kui seda venitatakse leebelt, hoides yin asendit pikema aja vältel, vastab keha muutes selle pikemaks, elastsemaks ja paremini stressi taluvamaks. Venitus peaks olema tagasihoidlik ja rahulik, külmade lihastega lihaseid endid mitte kaasata püüdes - just nii palju kui vaja - ja nii vähe kui vajalik tundub.
Yin jooga tunnis sooritatakse enamus asendeid põrandal, matil istudes või lamades. Enamasti on 90 minutilise tunni jooksul 8-10 poosi koos vaheasenditega, mis on sama tähtsad, ja milleks on enamasti shavasana ehk laibaasend. Mõnikord on asendite järjestuses ka väiksed vastukaaluasendid. Liigutakse ainult ühest asendids teise, ülejäänud ajal on hea püüda niivõrd lõdvestuda ja enda sisse vaikusesse jääda kui võimalik. Venitused on küll sügavad ja põhjalikud, aga annavad peale tundi värske ja taastunud enesetunde.
