Variatsioonidest

Kaameli asend (Ushtrasana) on minu jaoks alati tundunud liiga sügava tahapainutusena ja olen seda seetõttu vältinud. Et kehas valitseks tasakaal, peame me aga tegema nii ette- kui tahapainutusi. Ma ei armasta isegi Viit Tiibetlast selle kaameli pärast. Tuleb välja, et igaühe selgroo omapära annab talle mõnedes asendites teatud eelised ja teistes asendites jällegi takistused. Kui sa pole just kondiväänaja, kel lülide ogajätked täitsa puuduvad, tunned mingil hetkel tahapainutuses kompressiooni. Aga tee, mis tundub kõige raskemana, on tavaliselt kõige õigem tee, mida järgmiseks valida. Nii ma avastasingi enda jaoks variatsioonid:) Tuleb välja, et mul pole mitte midagi asendi vastu, mida tuntakse kui "Camel Split", see võiks väga vabas tõlkes tähendada kaameli spagaati. Pealtnäha raskem variatsioon kaamelist avas mulle hoopis selle asendi võlud, sest saan kontrollitumalt tahapainutusse minna. Käega jalast hoidmine ei lase tekkida liigsel  alaseljakompressioonil ja saan kontrollitult tagasi algasendisse.
Igaühe keha on erinev. Pole olemas normaalset inimest ega ideaalset asanat. Ideaalne asana ongi see, mis sinu jaoks just sellel hetkel laseb asendist maksimumi võtta ja sihib ikka neid samu kehapiirkondi, mida me arhetüüpse asendiga mõjutada püüame.