Asendi anatoomia: (pildi allikas: Kaminoff, Leslie; Matthews, Amy 2013.Jooga anatoomia. Tallinn: Helios, lk 121)
Selle asendiga on mul sama lugu, mis Sirshasanaga ehk peapealseisuga. Mina nimelt pelgan seda asendit. Kuigi peapealseisuga oli progress juba Tenerifel. Jõudsin väikese elevandi asendisse ja edasi lihtsalt ei julgenud. Peaasjalikult on selles asendis vaid mentaalne blokk, sest jõudu ja tasakaalu jagub. Kui leian kellegi, kellega koos harjutada, siis saan vast nädalaga hakkama.
Varesega aga läks vaja ka küünarnukijõudu. Ja vasaku küünarliigese ma murdsin mõni aasta tagasi ära. Tänu hoolsale harjutamisele ta õnneks enam valu ei tee, aga proovile polnud ma teda seni veel pannud. Kuna see harjutus kuulub koos peapealseisuga Sivananda seeriasse, mõtlesin alul, et ma ei hakka Sivananda seeriat üldse õpetamagi. Aga see oli siis, kui ma olin ainult 2 päeva harjutanud. Kolmandal päeval nägi asi välja juba nii:Jorhin, tavaline terve algaja joogaõpetaja, demonstreeris samal ajal oma Kakasanat nõnda:
Arenguruumi mul oli ja selle harjutuse juures on üks raskemaid külgi see, et õpetaja ei saa sind kuidagi aidata. Kui kardad tasakaalu kaotada, saad padja nöo alla panna, aga see on ka enamvähem kõik. Naistele on see asend raskem kui meestele, sest enamasti on naiste randmeliigesed nõrgemad. Kindlasti tuleb randmed peale Kakasanat korralikult lõdvestada.
Seadsin endale eesmärgiks korra päevas Sivavanda seeria läbi teha ja lootsin, et vähemalt aasta pärast ehk õnnestub. Tänaseks olen kaks nädalat harjutanud ja tulemus, mitte küll veel täiuslik, on selline:
Võib vist nentida, et küünarliiges on täielikult paranenud :)
https://www.youtube.com/watch?v=tmTrSGBvaoE
No comments:
Post a Comment