(Pildi allikas: http://mfrworkshops.com/discover-mfr/)
Fastsia on igalpool meie sees
Selle asemel, et mõelda fastsiast kui liikumatust ruumitäidiseset, teame me nüüd, et see lummav süsteem on ühendav 3D võrgustik, mis ümbritseb ja läbib kõiki meie erinevaid "osi". Meie fastsia hõlmab sisuliselt kogu pehmet sidekude meie sees. See koe-ja-vedelikupõhine süsteem koosneb meile teadaolevast välimistest, seesmistest ja vabadest fastsiakihtidest ja nõndasamuti ligamentidest ja kõõlustest.
Ladina keeles tähendab fastsia "sidet", mis on üsnagi kohane, arvestades kuidas see kude "seob" meid seespidiselt kokku. Kuigi me tihti kujutame endale oma erinevaid kehaosi eraldiseisvate üksustena, siis tegelikult põimib fastsia meie lihased, organid, närvid ja veresooned ühtseks 100 protsendiliseks vastastikku seotud võrgustikuks, mis on tervikuna palju rohkem kui eraldiseisvana.
Võtame näiteks meie lihased. Kui me räägima asana füüsilisest kasust, siis keskendume me tihti sellele, milliseid lihaseid venitatakse või tugevdatakse selles kindlas asendis. Me ütleme, et Pashcimaottanasana (istudes ettepainutus) "tugevdab hamstringe". Aga tegelikkuses on meie lihased täielikult ümbritsetud ja läbipõimitud kolmest erinevast fastsiakihist. Need kolm kihti fastsiat sulavad kokku lihase mõlemas otsas ja muutuvad kõõlusteks. Lihas ja fastsia on omavahel nii läbi põimunud, et lihasele, koos oma kõõlustega, viidatakse tihti kui müofastsiaalsele üksusele lihtsalt lihase asemel.
See tähendab, et asanapraktika ajal mõjutame me alati nii oma lihaseid kui fastsiat üheaegselt. Pole olemas ühtki asendit, mis sihiks ainult lihaseid või ainult fastsiat. Lisaks sellele ei tööta meie lihased (või müofastsiaalsed üksused) mitte kunagi tegelikult individuaalselt, isoleeritud lihastena, isegi kui me eelistame nendest rääkida justkui käituksid nad nõnda. Läbi fastsia ühenduste on lihased seotud pikkadesse funktsionaalsetesse ahelatesse ja tõepoolest on need suuremad müofastsiaalsed ahelad, mis on vastutavad meie liigutuste toimumise eest. Selle asemel, et keskenduda meie "osade" eraldatusele, annab fastsia meile võimaluse hinnata meie seesmise ühenduste vastastikust seotust.
Joogidena oleme me võibolla tuttavad ideega oma praktika kasutamisest illusiooni lahustamiseks individuaalsest minast (atman), et ühineda suurema transtsendentse ühtsusega, mille osa me kõik oleme (brahman). Kui me vaatame fastsiat, võime me näha elavat, käegakatsutavat kujutist ühtsuse põhimõttest meie endi kehades. Meie jätkuv fastsiavõrgustik ühendab meid seesmiselt ja loob keskkonna, kus see, mis juhtub ühes lokaalses kehaosas (joogavenitus, massaaž, vigastus), mõjutab otseselt keha tervikuna.
Dünaamiline kommunikatsiooniorgan
Lisaks otseselt meie vastastikuse seotuse loomisele, mängib fastsia veel tähelepanuväärset rolli ka keha aitamisel tajumaks end ilma silmade abita, et näha end väljaspoolt. Fastsia on täis loendamatuid sensoorseid närvilõpmeid, mis on pidevas suhtluses ajuga, et saata sellele informatsiooni keha asukoha kohta ruumis. Seda keha võimet kasutada "sisemist nägemist" ehk, et tajuda iseennast, kutsutakse propriotseptsiooniks* ehk süvatundlikkuseks, millele viidatakse mõnikord ka kui meie "kuuendale meelele". Õieti kasutad sa propriotseptsiooni praegugi seda artiklit lugedes. Seda seepärast, et kui me ei omaks võimet tajuda oma keha "sisemist nägemist", poleks me võimelised läbi elu kontrollitud viisil liikuma. Ilma meie propriotseptsioonita lamaksime me kõik arvatavasti abitutes, kordineerimatutes kuhilates põrandal - see on tõesti nõnda oluline taju!
Me kõik omame vastavat taset süvatundlikust, mis võimaldab meie kehal läbi elu kulgeda, aga alles nüüd me avastame, et kõrgekvaliteediline propriotseptsioon võib osutuda äärmiselt oluliseks võtmeteguriks mis puudutab tervislikku vananemist. Teadlased on hiljuti avastanud seose kõrgenenud süvatundlikkusttaseme ja vähenenud valutundlikuse vahel. Teisisõnu, mida täpsemalt su aju suudab tajuda su keha, seda vähem valu sa kaldud kogema. Lisaks sellele, mida arenenum on su propriotseptsioon, seda oskuslikumad ja loomuomasemad on sulle su igapäevased liigutused, alandades juba eos võimalusi end vigastada (ja see muutub vananendes üha rohkem olulisemaks).
Vaheldus on võtmesõna
Kuna meie fastsiavõrgustik on süvatundlikkuse peamiseks organiks, on meie fastsia tervis otseselt seotud sellega, kui arenenud on meie "sisemine visioon". Üks peamisi viise, kuidas fastsia terveks jääks, on varieeruva (vastukaaluks korduva) liigutamise läbi. Kui me koormame oma fastsiakudesid samal moel kogu aeg (korduvates tegevustes nagu näiteks jooksmine, jalgrattasõit, liiga paljud chaturangad või kaheksatunnised igapäevased istumised arvuti taga), muutuvad need nõrgemaks ja vigastustele vastuvõtlikumaks. Kui me aga seevastu toidame oma fastsiat laialdase liigutustevalikuga - kordusteta joogast ja terapeutilistest harjutustest jalutamiseni muutlikul maastikul; mägironimisest ja puude otsas kõikumisest regulaarse kehatööni*ja massaažini - vastab meie fastsia kohanemisega sellele eriilmelisele liikumisele ning muutub tugevamaks ja vastupidavamaks. Liikumise varieerimine ja kõrgetasemeline enesevaatlus on mõned kõige võimsamad tööriistad, mida me saame kasutada, mis puutub meie kehade nõtkelt vananemisse.
Kokkuvõtteks
Fastsia uuringud on pakkunud meile paju uusi arusaamu meie kehade struktuurist ja toimimisest ja nii kuidas see laienev uurimisala areneb, ootab meid ees veel palju huvitavat informatsiooni! Vahepeal aga hoolitseme oma fastsia eest joogapraktika ja teiste tervislike liikumisviisidega, nii et ta suudaks jätkuvalt teha oma imetabast tööd meid läbi ja lõhki toetades.
*propriotseptsioon ehk süvatundlikkus - võime tunnetada jäsemete asendit neid vaatlemata
*(bodywork massaažitehnika)
(Artikkel tõlgitud: https://yogainternational.com/article/view/yoga-anatomy-what-every-teacher-and-practitioner-should-know-about-fascia?utm_content=bufferc132f&utm_medium=social&utm_source=facebook.com&utm_campaign=articles 29.09.2017)