Enamasti viidatakse Hatha joogale kui kõige levinumale joogastiilile. Üldistades võib öelda, et pea kõik joogastiilid pärineval ühel või teisel moel Hatha joogast. Hatha jooga kujunes välja esimese aastatuhande lõpupoole Indias. "Hatha" tähendab ühest küljest jõulisust ja sitkust, aga selle esoteeriline tähendus koosneb kahest silbist: Ha ja Tha - päike ja kuu. Jooga ühendab need kaks vastandlikku poolt ja loob nõnda kehas, meeles ja vaimus tasakaalu ja ühtsuse. Nõnda võibki Hatha jooga üheks eesmärgiks pidada tasakaalu, harmooniat. Kooskõlastus tugeva ja nõrga, rahuliku ja kiire, välise ja seesmisega, yin'i ja yang'iga jne.
Milline näeb siis ikkagi välja tüüpiline Hatha jooga tund? Fookuses on asanad ilma vahepealsete vinyasade või dünaamiliste üleminekuteta ühest poosist teise. Tund võib alata lühikese sissejuhatusega mantra näol või minnakse kohe edasi pranayama praktikaga (mõnikord võib alustada meditatsiooniga ja jätta hingamisharjutused peale seda või hoopis lõpetada tunni meditatsiooniga). Pärast hingamisharjutusi minnakse tavaliselt edasi päikesetervitusete seeriaga (Surya Namaskara), mis teeb liigesed soojaks ja on ise oma mitmekülgsuses täiesti terviklik joogapraktika. Pärast seda võib alata asanapraktika. Siin algab Hatha jooga tunni kõige isenäolisem osa - asanad võivad olla pühendatud mingile kindale teemale, näiteks hommikune äratus või hoopis venitav tund jooksjatele, aga miks mitte ka tund eakatele, rasedatele või skoliootikutele. Hatha jooga on lõputult kohanduv
iga joogaõpetaja isiklikule stiilile ja iga õpilase vajadustele. Seepärast on seda raske üldistada. Tund lõppeb alati lõpulõdvestusega, mis on ühe joogatunni kõige tähtsam osa. Shavasana ehk laibaasend laseb kehal lõplikult lõdvestuda ja asanapraktikast täielikku kasu lõigata.
Minu Hatha jooga tunnid toimuvad alates oktoobrist Tartu Joogakeskuses, Kastani 38:
No comments:
Post a Comment