Variatsioonidest

Kaameli asend (Ushtrasana) on minu jaoks alati tundunud liiga sügava tahapainutusena ja olen seda seetõttu vältinud. Et kehas valitseks tasakaal, peame me aga tegema nii ette- kui tahapainutusi. Ma ei armasta isegi Viit Tiibetlast selle kaameli pärast. Tuleb välja, et igaühe selgroo omapära annab talle mõnedes asendites teatud eelised ja teistes asendites jällegi takistused. Kui sa pole just kondiväänaja, kel lülide ogajätked täitsa puuduvad, tunned mingil hetkel tahapainutuses kompressiooni. Aga tee, mis tundub kõige raskemana, on tavaliselt kõige õigem tee, mida järgmiseks valida. Nii ma avastasingi enda jaoks variatsioonid:) Tuleb välja, et mul pole mitte midagi asendi vastu, mida tuntakse kui "Camel Split", see võiks väga vabas tõlkes tähendada kaameli spagaati. Pealtnäha raskem variatsioon kaamelist avas mulle hoopis selle asendi võlud, sest saan kontrollitumalt tahapainutusse minna. Käega jalast hoidmine ei lase tekkida liigsel  alaseljakompressioonil ja saan kontrollitult tagasi algasendisse.
Igaühe keha on erinev. Pole olemas normaalset inimest ega ideaalset asanat. Ideaalne asana ongi see, mis sinu jaoks just sellel hetkel laseb asendist maksimumi võtta ja sihib ikka neid samu kehapiirkondi, mida me arhetüüpse asendiga mõjutada püüame.

Hämmastavast fastsiakoest ehk mida iga joogaharjutaja peaks teadma

(Pildi allikas: http://mfrworkshops.com/discover-mfr/)

Kuigi meie fastsia (kogu meie keha läbiv sidekoeline võrgustik), on olnud meiega kogu aeg, on alles hiljuti hakatud lugu pidama hindamatust rollist, mida fastsia meie keha tervises ja funktsionaalsuses mängib.Palju on kirjutatud ja õpetatud enam tuttavatest kehastruktuuridest- meie luudest, organitest, veresoontest ja närvidest- ja aastaid jäeti anatoomiaõpikutes fastsia kõrvale kui ei midagi enamat kui "ruumitäitja" meie sees. Tegelikult on fastsiauuringud nii uus nähtus, et on hämmastav hulk asju, mida me ikka veel selle müstilise sidekoe kohta ei tea. Aga üht asja saab juba veendunult väita ja see on, et fastsia on palju dünaamilisem, kommunikatiivsem ja integraalsem osa kehast kui me senimaani taipasime.
Fastsia on igalpool meie sees
Selle asemel, et mõelda fastsiast kui liikumatust ruumitäidiseset, teame me nüüd, et see lummav süsteem on ühendav 3D võrgustik, mis ümbritseb ja läbib kõiki meie erinevaid "osi". Meie fastsia hõlmab sisuliselt kogu pehmet sidekude meie sees. See koe-ja-vedelikupõhine süsteem koosneb meile teadaolevast välimistest, seesmistest ja vabadest fastsiakihtidest ja nõndasamuti ligamentidest ja kõõlustest.
Ladina keeles tähendab fastsia "sidet", mis on üsnagi kohane, arvestades kuidas see kude "seob" meid seespidiselt kokku. Kuigi me tihti kujutame endale oma erinevaid kehaosi eraldiseisvate üksustena, siis tegelikult põimib fastsia meie lihased, organid, närvid ja veresooned ühtseks 100 protsendiliseks vastastikku seotud võrgustikuks, mis on tervikuna palju rohkem kui eraldiseisvana.
Võtame näiteks meie lihased. Kui me räägima asana füüsilisest kasust, siis keskendume me tihti sellele, milliseid lihaseid venitatakse või tugevdatakse selles kindlas asendis. Me ütleme, et Pashcimaottanasana (istudes ettepainutus) "tugevdab hamstringe". Aga tegelikkuses on meie lihased täielikult ümbritsetud ja läbipõimitud kolmest erinevast fastsiakihist. Need kolm kihti fastsiat sulavad kokku lihase mõlemas otsas ja muutuvad kõõlusteks. Lihas ja fastsia on omavahel nii läbi põimunud, et lihasele, koos oma kõõlustega, viidatakse tihti kui müofastsiaalsele üksusele lihtsalt lihase asemel.
See tähendab, et asanapraktika ajal mõjutame me alati nii oma lihaseid kui fastsiat üheaegselt. Pole olemas ühtki asendit, mis sihiks ainult lihaseid või ainult fastsiat. Lisaks sellele ei tööta meie lihased (või müofastsiaalsed üksused) mitte kunagi tegelikult individuaalselt, isoleeritud lihastena, isegi kui me eelistame nendest rääkida justkui käituksid nad nõnda. Läbi fastsia ühenduste on lihased seotud pikkadesse funktsionaalsetesse ahelatesse ja tõepoolest on need suuremad müofastsiaalsed ahelad, mis on vastutavad meie liigutuste toimumise eest. Selle asemel, et keskenduda meie "osade" eraldatusele, annab fastsia meile võimaluse hinnata meie seesmise ühenduste vastastikust seotust.
Joogidena oleme me võibolla tuttavad ideega oma praktika kasutamisest illusiooni lahustamiseks individuaalsest minast (atman), et ühineda suurema transtsendentse ühtsusega, mille osa me kõik oleme (brahman). Kui me vaatame fastsiat, võime me näha elavat, käegakatsutavat kujutist ühtsuse põhimõttest meie endi kehades. Meie jätkuv fastsiavõrgustik ühendab meid seesmiselt ja loob keskkonna, kus see, mis juhtub ühes lokaalses kehaosas (joogavenitus, massaaž, vigastus), mõjutab otseselt keha tervikuna.
Dünaamiline kommunikatsiooniorgan
Lisaks otseselt meie vastastikuse seotuse loomisele, mängib fastsia veel tähelepanuväärset rolli ka keha aitamisel tajumaks end ilma silmade abita, et näha end väljaspoolt. Fastsia on täis loendamatuid sensoorseid närvilõpmeid, mis on pidevas suhtluses ajuga, et saata sellele informatsiooni keha asukoha kohta ruumis. Seda keha võimet kasutada "sisemist nägemist" ehk, et tajuda iseennast,  kutsutakse  propriotseptsiooniks* ehk süvatundlikkuseks, millele viidatakse mõnikord ka kui meie "kuuendale meelele". Õieti kasutad sa propriotseptsiooni praegugi seda artiklit lugedes. Seda seepärast, et kui me ei omaks võimet tajuda oma keha "sisemist nägemist", poleks me võimelised läbi elu kontrollitud viisil liikuma. Ilma meie propriotseptsioonita lamaksime me kõik arvatavasti abitutes, kordineerimatutes kuhilates põrandal - see on tõesti nõnda oluline taju!
Me kõik omame vastavat taset süvatundlikust, mis võimaldab meie kehal läbi elu kulgeda, aga alles nüüd me avastame, et kõrgekvaliteediline propriotseptsioon võib osutuda äärmiselt oluliseks võtmeteguriks mis puudutab tervislikku vananemist. Teadlased on hiljuti avastanud seose kõrgenenud süvatundlikkusttaseme ja vähenenud valutundlikuse vahel. Teisisõnu, mida täpsemalt su aju suudab tajuda su keha, seda vähem valu sa kaldud kogema. Lisaks sellele, mida arenenum on su propriotseptsioon, seda oskuslikumad ja loomuomasemad on sulle su igapäevased liigutused, alandades juba eos võimalusi end vigastada (ja see muutub vananendes üha rohkem olulisemaks).
Vaheldus on võtmesõna
Kuna meie fastsiavõrgustik on süvatundlikkuse peamiseks organiks, on meie fastsia tervis otseselt seotud sellega, kui arenenud on meie "sisemine visioon". Üks peamisi viise, kuidas fastsia terveks jääks, on varieeruva (vastukaaluks korduva) liigutamise läbi. Kui me koormame oma fastsiakudesid samal moel kogu aeg (korduvates tegevustes nagu näiteks jooksmine, jalgrattasõit, liiga paljud chaturangad või kaheksatunnised igapäevased istumised arvuti taga), muutuvad need nõrgemaks ja vigastustele vastuvõtlikumaks. Kui me aga seevastu toidame oma fastsiat laialdase liigutustevalikuga - kordusteta joogast ja terapeutilistest harjutustest jalutamiseni muutlikul maastikul; mägironimisest ja puude otsas kõikumisest regulaarse kehatööni*ja massaažini - vastab meie fastsia kohanemisega sellele eriilmelisele liikumisele ning muutub tugevamaks ja vastupidavamaks. Liikumise varieerimine ja kõrgetasemeline enesevaatlus on mõned kõige võimsamad tööriistad, mida me saame kasutada, mis puutub meie kehade nõtkelt vananemisse.
Kokkuvõtteks
Fastsia uuringud on pakkunud meile paju uusi arusaamu meie kehade struktuurist ja toimimisest ja nii kuidas see laienev uurimisala areneb, ootab meid ees veel palju huvitavat informatsiooni! Vahepeal aga hoolitseme oma fastsia eest joogapraktika ja teiste tervislike liikumisviisidega, nii et ta suudaks jätkuvalt teha oma imetabast tööd meid läbi ja lõhki toetades.

*propriotseptsioon ehk süvatundlikkus - võime tunnetada jäsemete asendit neid vaatlemata
*(bodywork massaažitehnika)
(Artikkel tõlgitud: https://yogainternational.com/article/view/yoga-anatomy-what-every-teacher-and-practitioner-should-know-about-fascia?utm_content=bufferc132f&utm_medium=social&utm_source=facebook.com&utm_campaign=articles 29.09.2017)

Yin joogast

Yin jooga on väga rahulik ja väliselt passiivne joogastiil. Asendeid hoitakse pikema aja vältel (2-5min) ja lihased peavad sel ajal olema võimalikult lõdvestunud, et avaldada mõju sidekoele, mis läbib kogu inimkeha. Töötades sidekoega paraneb liigeste tervis ja liikuvus.
Tänu sellisele suhteliselt pikaajalisele viibimisele igas aasanas, töötame väga sügavate koekihtidega, mis tavalise joogapraktika ajal tavaliselt ei aktiveeru. Koos nendega vabastame ka energeetilised blokid; ka võivad esile tõusta kehasse blokeerunud emotsioonid. Selline praktika töötleb keha ülimalt sügavalt ja toob endaga kaasa puhastuese nii emotsionaalsel, energeetilisel, füüsilisel kui ka psühholoogilisel tasandil.

Yin joogas on umbes 20 klassikalist poosi ja nende variatsioonid, mis näivad esmapilgul lihtsatena. Väljakutse peitub nende hoidmises keha samal ajal tasakeks muutes. Yin joogas on kolm  erinevat tasandit selle mõistmiseks, mis seostuvad kolme põhilise inimeksistentsi  küljega:

Füüsilisel tasandil on eesmärgiks luud, liigesed ja sidekoed ehk keha ühendussüsteem, mis on sõltuvalt piirkonnast erineva elastsusega. Yin joogas puudub esteetiline väline inimkeha ideaal, mille poole püüelda. See muudab Yin lähenemise väga vabastavaks, sest vastukaaluks keskendutakse funktsionaalsele lähenemisele. Keha muutub vananedes ja istuva elustiili tõttu jäigemaks ja kangemaks. Yin joogaga tegelemine parandab liigeste, kõõluste ja sidekudede elastsust, elavdab verevarustust ja toitainete jõudmist kudedesse.

Energeetilisel tasandil on Yin jooga juured taoistlikus joogas ja kasutatakse moodsat teooriat  ja iidset süsteemi meridiaanidest. Pikad asendites püsimised taastavad harmoonia peenkehas, sihtides kanaleid, mis looklevad läbi sidekudede.

Järgmisel tasandil valmistab Yin lähenemine praktiseerija ette ka meditatsiooniks, sest üks Yin jooga keskseid eesmärke on sisemise vaikuse kultiveerimine ja  sissepoole vaatamise arendamine. Üks Yin jooga asutajatest, Paul Grilley, kirjeldab seda nii: "Yin jooga on vaikne praktika."

2018 sügisel toimuvad minu yin jooga tunnid samal ajal ja samas kohas, aga muutunud hinnakirjaga Tartu Joogakeskuses, Kastani 38. Tundi registreeri end kindlasti ette, sest kohtade arv on piiratud: www.tartujoogakeskus.com/tunniplaan. 

Hatha jooga tunnist

Hatha jooga võib tähendada paljusid asju.
Enamasti viidatakse Hatha joogale kui kõige levinumale joogastiilile. Üldistades võib öelda, et pea kõik joogastiilid pärineval ühel või teisel moel Hatha joogast. Hatha jooga kujunes välja esimese aastatuhande lõpupoole Indias. "Hatha" tähendab ühest küljest jõulisust ja sitkust, aga selle esoteeriline tähendus koosneb kahest silbist: Ha ja Tha - päike ja kuu. Jooga ühendab need kaks vastandlikku poolt ja loob nõnda kehas, meeles ja vaimus tasakaalu ja ühtsuse. Nõnda võibki Hatha jooga üheks eesmärgiks pidada tasakaalu, harmooniat. Kooskõlastus tugeva ja nõrga, rahuliku ja kiire, välise ja seesmisega, yin'i ja yang'iga jne.
Milline näeb siis ikkagi välja tüüpiline Hatha jooga tund? Fookuses on asanad ilma vahepealsete vinyasade või dünaamiliste üleminekuteta ühest poosist teise. Tund võib alata lühikese sissejuhatusega mantra näol või minnakse kohe edasi pranayama praktikaga (mõnikord võib alustada meditatsiooniga ja jätta hingamisharjutused peale seda või hoopis lõpetada tunni meditatsiooniga). Pärast hingamisharjutusi minnakse tavaliselt edasi päikesetervitusete seeriaga (Surya Namaskara), mis teeb liigesed soojaks ja on ise oma mitmekülgsuses täiesti terviklik joogapraktika. Pärast seda võib alata asanapraktika. Siin algab Hatha jooga tunni kõige isenäolisem osa - asanad võivad olla pühendatud mingile kindale teemale, näiteks hommikune äratus või hoopis venitav tund jooksjatele, aga miks mitte ka tund eakatele, rasedatele või skoliootikutele. Hatha jooga on lõputult kohanduv
iga joogaõpetaja isiklikule stiilile ja iga õpilase vajadustele. Seepärast on seda raske üldistada. Tund lõppeb alati lõpulõdvestusega, mis on ühe joogatunni kõige tähtsam osa. Shavasana ehk laibaasend laseb kehal lõplikult lõdvestuda ja asanapraktikast täielikku kasu lõigata.

Minu Hatha jooga tunnid toimuvad alates oktoobrist Tartu Joogakeskuses, Kastani 38:

Lukusta oma põlved?

Pildi allikas: https://www.pinterest.com/pin/275212227199745468/

Joogatunnis võib põlvede temaatika veidi segadust tekitada. Näiteks, kui hoiad jalad sirged ette painutades - kas sa lukustad põlved? Minu vastus on alati EI. Jah, asendites, kus me hoiame jalad põlvedest sirgena ja aktiivsena, et saavutada asendis alakeha lihaste kaasatus, on põlved sirged, aga mitte lukustunud, või mis veel hullem, ülepinges (hüperekstensioonis). Sellistel juhtudel ei ole alakeha enam kerelihastega ühenduses ja sa kaotad tasakaalu. Pealegi võid vigastada oma põlvi. Põlvedesse, eriti tasakaalu asendites, jääb alati väike painutus, mis hoiab jalalihased aktiivsena ja kogu keha tasakaalus. Muidu me sõna otseses mõttes põlvi lukustades lõikame endil jalad alt. On ainult kaks treeningut, kus põlvi lukustatakse ja need on ballett ja Bikram jooga. Mõlemad teevad seda esteetilisest kaalutusest lähtuvalt  ja mõlema praktiseerijad vigastavad end sellega. Liigestest on aga põlvede tervis vaata et olulisim meie kehas. Põlvi peab hoidma ka meditatsiooniasendites. Liiga palju mediteerimist ilma piisava asanapraktikata ja põlved hakkavad tunda andma. Või puusad. Või mõlemad. Põlvevalu ei tohi kunagi eirata.

Pildi allikas: http://embodymovementpilates.com/a-locked-knee-is-not-secure/

Leslie Kaminoff on allolevas videos põlveprobleemi joogatundides väga üksikasjalikult ja mis peamine, lihtsalt lahti seletanud: 

https://www.youtube.com/watch?v=U0PErZVsy8M

Asana revolutsioonist

(Pildil: väidetavalt alandliku flamingo poos;)

Kuigi asanaid ja nende variatsioone on juba iidsetel aegadel nimetatud sadu, kui mitte tuhandeid (oleneb kui erinevat variatsiooni iseseisvaks asanaks lugeda), leiutavad tänapäeva noored innukad asanapraktikud ikka veel üha uusi ja uusi asanaid. Kas neid saab ikka asanateks lugeda? Ma ei ole sellele ammendavat vastust veel leidnud. Aga imelik on mõelda, et joogainnovatsioon areneks justkui ainult asanapraktikas. Leiutatakse uusi stiile, miksitakse neid veini ja õllejoomisega, poose ja juhendamise viise, aga miks ei avastata uusi pranayama tehnikaid? Miks ei arene edasi bandha ja mudrate õpetus? Miks on meditatsioon ikka veel samasugune? Kas innovatsioon ainult kitsastel suundadel tähendab arengut ja paremaid tulemusi? Kas me jõuame sellise asanate arendamisega kaugemale või kusagile mujale ja paremasse kohta kui iidsed joogid? Kas me oleme uusi asanaid võttes neid joogaks nimetades lihtsalt süüdimatud eurooplased, kes isikliku naudingu eesmärgil vanu traditsioone ei austa? Sinu tõelist mina uus poos ei muuda. Jah, see tundub hea ja kui see on hästi suunatud, on see samm edasi pranayama praktikas. Hästi tasakaalustatud asanapraktika aitab edasi ja intensiivistab pranayama ja meditatsiooni tulemusi. Selleks see ongi mõeldud - et meditatsiooniasendites ilma väliste ja kehaliste segajateta hästi vastu pidada. Asanapraktika, isegi koos hingamise ühendamise liikumisega, aga ilma meditatsioonita, ei ole osa joogapraktikast, see on lihtsalt võimlemine. Tänapäeva internet kubiseb üha uute pooside virrvarrist ja mulle tundub, et see ei aita kaasa tõelisele eesmärgile pühendumisele.

Kommertsjoogast

Kui miski osutub väga populaarseks, on Läänes kombeks selle pealt igatpidi teenima asuda. Et teistest eristuda, tuleb välja mõelda midagi uut, soovitavalt köitvamat, kui pakub naaberstuudio ja nii tekivadki uued kommertsjooga stiilid. Mis pole iseenesest sugugi paha, jooga variatsioonid pakuvadki nii igaühele midagi, alates sportlikumat väljakutset pakkuvast Ashtanga joogast kuni taastava joogateraapiani välja. Alati peab aga silmas pidama tegelikku motivatsiooni uue stiili taga: kas see on arenenud mõne praktiku aastakümnete pikkusest rännakust enda ja oma õpilaste tundmaõppimisel ja soovist pakkuda neile parimat, või summutab saamahimu mure õpilaste tervise pärast. Kui ohutud on uued joogastiilid meie tervisele tegelikult? Ei ole eriti joogalik olla ülemuslik teiste suhtes ja kritiseerida midagi mis mulle endale ei imponeeri, aga otsustasin siiski väikese ülevaatliku posti teha uutest tuultest joogastuudiotes.
Õllejooga:
http://naine24.postimees.ee/4094335/video-ollejooga-meelitab-naisi-kes-tahavad-nii-juua-kui-trenni-teha

Foto allikas: http://naine24.postimees.ee/4094335/video-ollejooga-meelitab-naisi-kes-tahavad-nii-juua-kui-trenni-teha

Videos ütleb üks naine, et tavaliselt on ta häbelik, aga alkohol muudab ta vapraks ja laseb joogat nautida - whut? Need kaks asja nüüd küll koos käima ei peaks, kui eesmärgiks on joogat harrastada. Võib valida, kas juua õlut või praktiseerida asanaid, kahte korraga kahjuks ei ole võimalik. Miks? Miks on näiteks mittesoovitav vähemalt 72 tundi pärast alkoholi tarvitamist asanaid mitte harjutada? Sest just nii kaua võtab aega, et alkoholi mõju kehale kaoks. Ajuveeda järgi keerab alkohol kinni meie ojas ehk kehamahlad. (selles artiklis on põhjalikult seletatud, mida alkohol trenni ajal sinu kehaga teeb - http://www.womenshealthmag.com/health/drinking-and-exercise ). Lisaks sellele on purjakil inimesed endale ja teistele joogatunnis ohtlikud. Tuimenenud taju tõttu sa ei tunne, kui midagi ära venitad või üle pingutad. Joogat teed ju endale hea tegemise pärast, ka et kontrolli saavutada oma meele, keha ja vaimu üle näiteks, mitte selleks, et järgmine päev rõhksidemega ringi komberdada. Teistele võib ohtlik olla asendist välja kukkuv purjus kaasõpilane. Samal põhjusel on ohtlikud muid psühhotroopseid aineid kasutavad praktikud. Mis viib meid järgmsie veidra joogastiili juurde - Remedy Yoga Los Angeleleses:
https://www.yogajournal.com/lifestyle/yoga-high
Õpilastel pole lubatud stuudios suitsetada, küll aga julgustatakse neid pilves peaga tundi tulema. Kanep on joogas teada-tuntud kiirtee, aga ma pole kuulnud, et isegi need India sadhud, kes seda kasutavad, seda asanapraktika ajal teeksid. Isegi kui tegemist on teraapilise loomuga joogaklassiga, võib näiteks kirjeldatud tuvipoosis tõsiselt oma põlvedele liiga teha.
Goat yoga ehk kitsejooga:
http://www.goatyoga.net/

(pildi aadress: https://www.glamour.com/story/i-did-yoga-with-a-goat-on-my-back-and-it-was-surprisingly-zen)
Kitsejooga tunnid pidid juba mitu kuud välja müüdud olema. Istud farmis õlgede vahel ja lased asanatesse minnes kitsedel endast üle hüpata. Kõlab lõbusalt? Mitte minu jaoks. Samal põhjusel pelgan ka igasuguseid koera -  ja hobusejoogasid. Mis siis, kui kõrvalmati koer minu koera peaks ründama? Mis siis, kui hobune sulle jala peale astub? Kui hellad on pärast tundi ribid, kui kits juhtub sul selja peal maanduma kui sa oled tagurpidi koera asendis? Kui on väga väike beebikitseke, siis pole vast hullu, aga mine sa tea. Joogatamise ajal peaks tähelepanu olema ikkagi maksimaalselt suunatud enda sisse, mitte ümbritsevatele jõududele. Ja liig süvenenud inimene ei pruugi tajuda ohtu ümbritevas ruumis. Asanapraktika ajal suunad sa ju oma tajud rohkem sissepoole, mitte endast välja. NB! Kui on väga vaja harjutada meditatiivset asendite võtmist laskmata ennast segada välistest mõjutajatest, saab seda teha ka palju odavamalt, kui kitsejoogas (pluss hoiate kokku lapsehoidja palga ja veedate perega kvaliteetaega. Palun väga - ema ja lapse jooga:

Ja veel Heavy Metal Yoga:
https://www.youtube.com/watch?v=rKNSucVh3Jc
Selle stiili puhul ma väga ei kobise. Mulle tundub, et selles kestas saab tänapäeva inimene tutvuda tantristliku poolega, see on midagi meelele, samuti on iidne teadmine, et kogu keha läbiväristamine vabastab üleliigsetest pingetest ja paneb energiad liikuma. Umbes sama mõjuga on väidetavalt ka naerujooga (https://www.youtube.com/watch?v=ahhN3Ryw4O4), aga see stiil sai väidetavalt alguse ikkagi Indiast ;).